-
Minu tunnid algavad tavaliselt kaasamisega ühisarutellu. See võib olla üks või paar küsimust, kasvõi midagi, mis vahetunnis või uksest sisenedes silma hakkas. Natuke sõltub see ehk ka tunnist või teemast. Kunstitundi võib alustada mõne kunstiteose, kirjandust uue (või miks mitte väga vana) raamatu tutvustamisest, eesti keelt aga rütmisalmi või luulereaga. Lihtsalt pilk peale – selleks…
-
Kes ei tahaks kohe asjast aru saada? Mina tahan, et õpe oleks tulemuslik. Motiveeritud õppija tahab, et ta saaks ruttu uue teema selgeks – nii mahub uusi õppetunde ühte päeva rohkem. Motiveerimata õppija tahab, et ta saaks kiiremini koju, mitte pärast tunde veel koos minuga õppima jääda. Selle asemel, et ühte ja sedasama lõputult korrata,…
-
Hariduslike erivajadustega õppijate toetamine on oluline teema, mis väärib nii õpetajate, lastevanemate kui ka ühiskonna suuremat tähelepanu. Erivajadusega õppijad, kelle hulka kuuluvad näiteks õpiraskuste või vaimse tervisega kimpus noored, vajavad tihti spetsiaalset tuge ja kohandusi, et tagada neile võrdne ligipääs heale haridusele. Paraku ei piisa klassiruumis üksikute diagnoositud eripärade arvestamisest. Elu toob järjest enam esile…
-
Mida teha, kui kirjutamine kohe kuidagi ei õnnestu? Pealkiri Vasta küsimustele seotud tekstina! Sissejuhatus (1 lõik = 50 sõna või vähem, kui teemaarendus on pikem) Kuidas see teema Sulle tundub? Milliseid mõisteid on vaja defineerida? Milline on kirjandi põhiprobleem selle pealkirja järgi? Teemaarendus (2 lõiku = 100 sõna või rohkem) Mida sellest põhiprobleemist esimesena välja…
-
Mängustamine ehk mänguliste elementide kasutamine õppeprotsessis on muutunud haridusmaastikul järjest populaarsemaks. Kuigi paljud seostavad mängustamist vaid meelelahutusega, peitub selle taga sügav psühholoogiline ja pedagoogiline metoodika. Kuidas aitab mängustamine tõsta õppijate motivatsiooni? Millised on levinumad müüdid ja tegelikud tulemused? Mängustamine ei tähenda õppimise muutmist lihtsaks mänguks, vaid õppijate sisemise motivatsiooni ja uudishimu äratamist tähendusrikka kaasamiskogemuse abil.…
-
Õpetaja töö on täis otsuseid, mida tehakse minutite ja sekunditega: mida rõhutada, kuidas reageerida, millal suunda muuta. Kui need valikud jäävad läbi mõtlemata, kordame sageli harjumuspäraseid mustreid – ka siis, kui need enam ei toimi. Refleksioon on viis tuua nähtavale see, mis muidu jääb „tunde sisse peitu“, ning muuta igapäevane kogemus teadlikuks professionaalseks arenguks. Selles…
-
Digitaalsed vahendid on tänapäeva klassiruumis igapäevased, kuid nende tegelik väärtus ei seisne „uudsuses“, vaid õppimise toetamise viisides: selgemad eesmärgid, kiirem tagasiside, parem koostöö ja paindlikum diferentseerimine. Hästi valitud tööriist aitab õpetajal näha, mida õppijad mõistavad, ja annab õppijale võimaluse oma teadmisi mitmel moel väljendada. Mõnikord on vanakooli tahvel parem kui uus DIGI… Kõige praktilisem on…
-
See lõik toimib sissejuhatusena teie blogipostitusele. Alustage peamise teema või küsimuse arutamisest, mida plaanite käsitleda, ja veenduge, et see köidaks lugeja huvi esimesest lausest. Andke lühike ülevaade, mis toob esile selle teema olulisuse ja selle, kuidas see võib väärtust pakkuda. Kasutage seda ruumi ülejäänud artikli tooni seadmiseks ja valmistage lugejad ette eelseisvaks teekonnaks. Hoidke keel…
-
Eestis tegi esimesi värvipsühholoogilisi uuringuid Sigrid Uiga (1922–2007). Tema hinnangul ei mõtle me igapäevases elus sellele, et meile nähtavad värvid on mistahes objektilt peegeldunud, valgusallikast lähtunud elektromagnetiline kiirgus, mis toimib meie psüühikale, kas me seda teadvustame või mitte – üldjuhul aistingu tasandil. Olles kordumatud isiksused, reageerime välismaailmast saabuvatele impulssidele, seega ka värvidele, erinevalt – vastavalt…